Aare

Kuradisaare mehed on karmid kutid. Ei karda nad kooljat, liba ega Gorgonit ennast. Nende esivanemad olid õnnekütid, lindpriid ja jõepiraadid. Tõsi, hetkeseis on vähem kuulsusrikas - lausa närune. Talvel rüüstasid suurmaa külasid mäekollid ning nüüd suvel on kalad mingi koleda nõiduse tõttu jões kõhud ülespidi pööranud, kuid kala on põhitoit Kuradisaare rahva laual. Sõbrad ja sugulased on saatnud veidi abi, kuid selle piskuga ootab talvel viletsus ja nõrgemaid hukk.

Kuradisaare naised teavad alati nõu: tuleb minna retkele Kirazi – iidsesse päkapikulinna, mille Surnumanaja laastas ning päkapikud hülgasid. Kirazis on käidud õnne otsimas ammustest aegadest, kuid suuremad retked jäid soiku juba mitu põlve tagasi, sest aarded vanades koobassaalides kahanesid ja mäekollid paljunesid. Niisama Kirazi luusima lähevad tänapäeval vaid tuisupead, aga Kuradisaare rahval on parem põhjus.

Kümmekond aastat tagasi otsis Kuradisaarel varjupaika lindprii, kes pajatas pöörase loo seiklustest Kirazis. Kuigi too mees oli kindlasti suur luiskaja läksid paljud üksikasjad tema jutus kokku vanade taatide teadmistega sellest, mida Kirazist leida võib - ta pidi seal käinud olema! Mees oli oma teravate kõrvade tippudeni sissevõetud kohalikust neiust, kuid lindprii sai õnnetult otsa enne kui jõudis tüdruku naida. See kunagine tüdruk avaldas nüüd kaua hoitud saladuse: loo Kirazi hiilgeaegadest pärit salakambrist ning selles olevast aardest, mida lindpriist õnnekütt ei suutnud ära tuua, sest ta oli haavatud ja aare raske. Aaret ta siiski ei unustanud - väikest viisi võlurina manas ta kujutise sellest kuubikulaadsest veidrast asjast isegi pärgamendile. Muu hulgas rääkis seikleja armastatud neiule üksikasjalikult, kuidas ta salakambri ukse avastas. Niisiis Kuradisaare rahvas teab kuidas salakambri ust ära tunda ja millisest Kirazi osast kambrit võiks otsida.

Tosin Kuradisaare kõige julgemat ja osavamat meest ja naist on asunud teele, et tuua ära päkapikkude aare ning päästa nii oma rahvas ja koguda endale kuulsust. Tosin hinge, kes võivad naasta ka murtuna või üldse mitte. Nende saatus on teie kätes....